Turbaaed rajatakse võimaluse korral puude alla, kuna paljud
hapulembesed taimed pelgavad varakevadist kõrvetavat päikest. Parimad puud
turbaaias on männid, kuna neil on väga sügav juurestik ning nad lasevad suvel
piisavalt valgust läbi. Kui puid varju pakkumas ei ole, tuleb igihaljaid taimi
varakevadise kõrvetava päikese eest varjutada. Hapulembesed taimed vajavad
kasvamiseks mulda, mille pH jääb vahemikku 4,0…5,5. Sellist kasvukeskkonda on
võimalik taimedele luua kahel viisil: kaevates süvendi, mis täidetakse
erisubstraadiga või rajades tihedalt üksteise kõrvale paigutatud kandilistest,
eelnevalt vette uputatud turbapätsidest astangulise kõrgpeenra. Turbapätse saab
vajalikku mõõtu lõigata leivanoaga, pätse üksteise peale ladudes fikseeritakse
need omavahel grilltikkude või väikeste bambuskeppidega. Kui servad laotud, lõigatakse turbapätside
välimine serv leivanoa abil poolviltu maha – nii püüavad pätsid paremini
vihmavett ning välimine serv ei kuiva nii kergesti läbi. Turbapätsidest äärised
võivad kesta 20-30 aastat. Istutusala süvendisse rajamisel tuleb süvend
kõigepealt nii külgedelt kui põhjast peenravaibaga vooderdada, et vältida
happelise mulla neutraliseerimist aluselise pinnavee poolt ning vihmausside
poolt happelise substraadi segamist ümbritseva pinnasega. Maapinnaga samas
tasandis olev peenar on võrreldes tõstetud turbapeenraga loomulikum, samas on
kõrgpeenra rajamine mõnevõrra lihtsam ning kõrges peenras pole ohtu
liigniiskuse tekkimiseks. Turbakihi paksus peaks olema vähemalt 30 cm, suurekasvulised
rododendronid ja mustikad vajavad umbes poole meetri paksust kasvukihti.
Turbaaia täitmiseks vajamineva substraadi saamiseks tuleks
kokku segada:
* 3 osa jämeda fraktsiooniga rabaturvast;
* 3 osa jämedat savivaba liiva (kruus ei sobi, kuna on
lubjane ja sisaldab saviosakesi; mereliiv ei sobi, kuna sisaldab soolasid);
* 1 osa männimetsa kõdu koos kõdupuidu, okaste kooretükkide
ja käbiosakestega;
* 1 osa hapu reaktsiooniga komposti (pH 4…5);
* veidi hapulembestele taimedele mõeldud eriväetist.
Mitte mingil juhul ei sobi hapulembeste taimede
kasvatamiseks madalsooturvas, mis sarnaneb oma värvilt ja struktuurilt mullale.
Turbaaeda vajame heledat, pindmisemat turvast, mida peenestatuna (freesituna)
loomadele allapanuks tarvitatakse. Freesturvas tekitab turbaaia taimedele
meeldiva koheva ja õhurikka pinnase, sama hästi sobivad ka turbapätsid. Metsakõdus
ja hapus kompostis leidub hulgaliselt seeneniidistikku ja muid mullaoleseid,
kes aitavad hapulembestel taimedel mullast toitu kätte saada. Peenra täitmise
ajal substraadiga tuleb see aeg-ajalt kinni tallata – vastasel korral vajub
turvastaimla hiljem olulisel määral kokku. Turbapätsidega tihedalt täidetud
peenar hiljem lohku ei vaju. Samuti soovitatakse turba kokku vajumise ning
õhuvaeseks keskkonnaks muutumise vältimiseks istutada turbaaeda pinnakattetaimi
– need hoiavad pinnase niiske ja õhurikka. Pinnakattetaimed takistavad ka
umbrohtude levikut, samuti ei jäätu taimedega kaetud maapind talvel nii
sügavalt. Loodusliku kujundusega turbaaias toetatakse järsu servakaldega
kõrgemaid peenraid maakivide, kõverate puunottide, põnevate kändude või
turbapätsidega. Peenraservadel kasvama hakkav sammal lisab turbaaiale vaid
väärikust. Leidsin internetist soovituse kasta suve jooksul paar korda
turbanurka piiravaid kive või puunotte kisselliga – see pidavat soodustama
sambla kasvama hakkamist, kuna kliistrile kleepuvad samblike eosed ning pärast
idanemist on tärklis neile ühtlasi ka toiduks. Soovi korral võib turbasegu ka
servadest laugjalt kinni vajutada ja tihedalt pinnakattetaimi peale istutada –
nende juured seovad peenraserva nagu mättaks kokku. Turbaaia ääristamiseks ei
tohi mitte mingil juhul kasutada lubjakivi, kuna see neutraliseerib
hädavajaliku happelisuse. Taimede istutamisel tuleb meeles pidada, et igihaljad
taimed vajavad varjulist või poolvarjulist, heitlehised taimed aga
poolvarjulist või päikselist kasvukohta.
TURBAAIA HOOLDAMINE
Kui turbaaed on rajatud, siis edasine hooldus on juba väga
lihtne. Umbrohtu kasvab turbaaias oluliselt vähem kui tavalises peenras, sest
pinnas on ääretult lahja ja happeline ning puhas freesturvas umbrohuseemneid ei
sisalda. Hapulembeseid taimi väetatakse varakevadest kuni poole suveni
kord-paar rododendronile või mustikale mõeldud väetisega. Augusti teisel poolel
võib anda õite ja võrsete küpsetamiseks fosforit ja kaaliumi. Vajadusel tuleb
igihaljaid taimi talvel ja varakevadel kõrvetava päikese eest varjutada, kuna
päike aurutab nende lehtedest vett välja, kuid külmunud pinnasest ei saa taimed
oma veevarusid täiendada. Katted eemaldatakse alles siis, kui pinnas on sulanud
ja karmimate öökülmade oht on möödas. Turbaaia
kastmiseks kasutatav vesi peaks olema pehme ja kergelt happeline, seega sobiks
reaalselt kasutada vihma- või rabavett. Paraku on seda korraldada suhteliselt
keeruline. Kraanivett kasutada ei soovitata, pigem soovitatakse turbaaed
lihtsalt kastmata jätta, sest valdavalt on kraanivesi Eestis kare ja
leelisepoolne. Turvas säilitab sügavamal pikka aega piisaval hulgal niiskust
ning tegelikult näitavad rododendronid meile selgelt ära kui janus nad on:
kuivas pinnases keeravad nad oma nahksed lehed rulli, et vähendada vee
aurumist. Substraadi läbikuivamise eest kaitseb multš, milleks sobib
freesturvas, 3-4 aastat seisnud saepuru või männikoor.
TURBAAEDA SOBIVAD ROHTTAIMED:
Epimeedium Epimedium
Harilik jänesekapsas Oxalis
acetosella
Väike igihali Vinca
minor
Tiibeti priimula Primula
florindae
Rootsi kukits Cornus
suecica
Kolmiklill Trillium
Harilik laanelill Trientalis
europaea
Harilik leseleht Maianthemum
bifolium
Hobukastanilehine rodgersia Rodgersia aesculifolia
Murakas Rubus
TURBAAEDA SOBIVAD PUITTAIMED:
Rododendron Rhododendron
Harilik mustikas Vaccinium
myrtillus
Harilik pohl Vaccinium
vitis-idaea
Harilik jõhvikas Vaccinium
oxycoccus/Oxycoccus palustris
Harilik küüvits Andromeda
polifolia
Oma töö koostamisel kasutasin mitmeid erinevaid allikaid
ning väga suuri erinevusi faktides ei täheldanud. Usaldusväärsemateks pidasin
Luua Metsanduskooli õpetaja poolt koostatud mahukat õppematerjali (kuna
tegemist on oma ala spetsialistiga) ning metsamarju tootva Marjasoo talu
kodulehelt leitud infot (kuna seal talus tegeletakse igapäevaselt metsamarjade
tootmisega ning omatakse suurt praktilist kogemust). Minu jaoks oli “ahhaa”-efektiga info
kliistriga kivide ja puunottide kastmine, et soodustada sambla kasvama
hakkamist turbaaias.
Kasutatud allikad:
Pilt pärineb:
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=936
