Kasutatud pilt pärineb
alljärgnevalt aadressilt:
Kasutatud pilt pärineb
alljärgnevalt aadressilt:
http://www.kaevandi.ee/est/lilled/muud/hiina-siidpooris-gracillimus_miscanthus-sinensis-gracillimus
pühapäev, 18. jaanuar 2015
Kõrrelised
Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus
Kõrreliste
hulka kuuluvad ainult heinaliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta
eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse
kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised (nt luga, piiphein) ,
lõikheinalised (nt tarn), hundinuialised
(nt hundinui). Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid mis kõrrelised.
Tihti kasvavad kõrrelised kuivas toitainetevaeses mullas.
Kasvamiseks vajavad nad päikselist kasvukohta, pool- või täisvarjulises kohas kaotavad
nad oma iseloomuliku tiheduse ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes
kasvavad eriti hästi niiskemas mullas ning taluvad
varju. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik
vohama. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogu ääres. Sellised on
näiteks hundinuiad ja ripptarn.
Kõrrelised on enamasti mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Varred on kõrrelistel
enamasti silindrilised, sõlmedevahes õõnsad,
võivad olla ka säsikad. Tarnadel on vars enamasti
kolmekandiline, õõneta, nõrgalt eristunud
sõlmede ja sõlmevahedega. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme
kohast. Eristatakse tiheda- ja hõredapuhmikulisi kõrrelisi. Kõrreliste hulgas
esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks amuuri siidpööris ja hundinuiad.
Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied
on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või -pööristeks. Õied on tavaliselt väikesed ja
silmapaistmatud.
Joonis 1. Hulgaõieline tähk (aas-rebasesaba Alopecurus pratensis).
Joonis 2. Hulgaõieline pööris (amuuri siidpööris Miscanthus saccharifloris).
Kõrrelisi kasutatakse aias varaõitsevate sibullillede, kiviktaimla padjandite, okaspuuvormide ja lillepeenarde elustamiseks – kõrreliste graatsiline lehestik täiendab istutusalasid suurepäraselt. Üheaastased kõrrelised võivad suvel katta varaste sibullillede peenra või toetada nõrga varrega lilli. Kõrrelisi võib kasvatada ka anumates. Paljusid kõrrelisi kasutatakse kuivkompositsioonides. Nad on armastatud taimed, sest nad on väga dekoratiivsed, sobivad liigid on võimalik leida väga erinevate kasvukohtade tarbeks ning hoolt nõuavad nad suhteliselt vähe.
Kõrreliste
paljundamine
Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu
teisigi rohtseid taimi.
Generatiivne
paljundamine
Mõningad kõrrelised
moodustavad tihedaid põõsaid ja
sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on
näiteks aruhein ja lubikas. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma
jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja
suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka
sügisel. Varakevadine aeg on siiski sobivam, sest sügisese jagamise korral ei
pruugi taimed enne püsivate
öökülmade saabumist hästi
juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hilja õitsvate kõrreliste jagamine
tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on
jagamine samuti lihtne võimalus paljundamiseks. Jagamiseks kaevatakse taim üles ja jagatakse käte abil
väiksemateks osadeks. Suurte kõrreliste korral kasutatakse taime väiksemateks
osadeks jagamisel nuga või labidat. Jagatud taimed võib kohe
kasvukohale istutada. Oluline on jälgida, et
kaevataks sobiva suurusega auk – juured peavad sellesse vabalt ära mahtuma,
kuid taime ei tohi istutada sügavamale, kui ta enne kasvas.
Vegetatiivset paljundamist
kasutatakse eelkõige erinevate kõrreliste sortide
paljundamisel (näiteks hiina siidpööris
‘Gracillimus’ ja varvastarn ‘Variegata’),
kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.
Vegetatiivne paljundamine
Kuna mõned kõrrelised on jagamise
suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada.
Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna
nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Taimede
külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel
valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.
Seemnetega paljundatakse peale
mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja itaalia kukeleib. Üheaastaste
kõrreliste seemned külvatakse kevadel (mais-juunis) otse
peenrasse või taimede ettekasvatamiseks kasvuhoonesse
külvikasti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse
kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist.
Joonis 3. Üheaastane kõrreline, neegri hiidhirss ‘Purple Majesty’ Pennisetum
glaucum
Joonis 4. Mitmeaastane kõrreline,
hiina siidpööris ‘Gracillimus’ Miscanthus sinensis
Kasutatud allikad:
Räpina Aianduskooli õpetaja
Katrin Uurmanni koostatud õppematerjal: http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125
Laane, M., Savisaar, S.,
Tuulik, T., Laane, M. jt Iluaianduse
käsiraamat. Tallinn: Varrak 2012
Pildid pärinevad
alljärgnevatelt veebilehtedelt:
Tellimine:
Postitused (Atom)