Kõrrelised

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult heinaliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised (nt luga, piiphein) , lõikheinalised (nt tarn), hundinuialised (nt hundinui). Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid mis kõrrelised.  

Tihti kasvavad kõrrelised kuivas toitainetevaeses mullas. Kasvamiseks vajavad nad päikselist kasvukohta, pool- või täisvarjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas ning taluvad varju. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogu ääres. Sellised on näiteks hundinuiad ja ripptarn.

Kõrrelised on enamasti mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, sõlmedevahes õõnsad, võivad olla ka säsikad. Tarnadel on vars enamasti kolmekandiline, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tiheda- ja hõredapuhmikulisi kõrrelisi. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks amuuri siidpööris ja hundinuiad. Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või -pööristeks. Õied on tavaliselt väikesed ja silmapaistmatud.

Joonis 1.  Hulgaõieline tähk (aas-rebasesaba Alopecurus pratensis).

Joonis 2.  Hulgaõieline pööris (amuuri siidpööris Miscanthus saccharifloris).

Kõrrelisi kasutatakse aias varaõitsevate sibullillede, kiviktaimla padjandite, okaspuuvormide ja lillepeenarde elustamiseks – kõrreliste graatsiline lehestik täiendab istutusalasid suurepäraselt. Üheaastased kõrrelised võivad suvel katta varaste sibullillede peenra või toetada nõrga varrega lilli. Kõrrelisi võib kasvatada ka anumates. Paljusid kõrrelisi kasutatakse kuivkompositsioonides. Nad on armastatud taimed, sest nad on väga dekoratiivsed, sobivad liigid on võimalik leida väga erinevate kasvukohtade tarbeks ning hoolt nõuavad nad suhteliselt vähe.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Generatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid põõsaid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja lubikas. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine aeg on siiski sobivam, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed enne püsivate öökülmade saabumist hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hilja õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine samuti lihtne võimalus paljundamiseks. Jagamiseks kaevatakse taim üles ja jagatakse käte abil väiksemateks osadeks. Suurte kõrreliste korral kasutatakse taime väiksemateks osadeks jagamisel nuga või labidat. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Oluline on jälgida, et kaevataks sobiva suurusega auk – juured peavad sellesse vabalt ära mahtuma, kuid taime ei tohi istutada sügavamale, kui ta enne kasvas.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelkõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks hiina siidpööris ‘Gracillimus’ ja varvastarn ‘Variegata’), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.

Vegetatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel (mais-juunis) otse peenrasse või taimede ettekasvatamiseks kasvuhoonesse külvikasti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist.

Joonis 3. Üheaastane kõrreline, neegri hiidhirss ‘Purple Majesty’ Pennisetum glaucum

Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline, hiina siidpööris ‘Gracillimus’ Miscanthus sinensis

Kasutatud allikad:

Räpina Aianduskooli õpetaja Katrin Uurmanni koostatud õppematerjal: http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128

Laane, M., Savisaar, S., Tuulik, T., Laane, M. jt Iluaianduse käsiraamat. Tallinn: Varrak 2012

Pildid pärinevad alljärgnevatelt veebilehtedelt:

http://et.wikipedia.org/wiki/Kõrrelised

http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6651

http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1520

http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1518