Uurimus geosünteetide, multšide ja väetiste kohta

GEOSÜNTEEDID

Geosünteet on sünteetiline materjal, mida kasutatakse eelkõige maastiku ja maanteede ehitamisel. Levinumad kasutusvaldkonnad maastikuehituses on:

* alusmaterjalina tänavakividest teedel ja terrassidel

* alusmaterjalina liiva- või kruusaradadel

* drenaaži-töödel

* pinnase kaitsena kalletel

* liivaste alade viljakamaks muutmisel

* liivakastide vooderdamisel

* astmestikel

* istutuskastide vooderdamisel

* veesilmade ja basseinide alusmaterjalina

* tiigikilele paigaldamiseks, kui tiigi põhi kaetakse graniitkillustikuga, et teravad kiviservad ei kahjustaks kilet

* mänguväljakute kuivendus- ja tugevdusmaterjalina

* katuseaedade rajamisel.

Geotekstiil takistab täitematerjali vajumist pehmesse aluspinnasesse. Seda kirjeldab väga hästi järgmine inseneride tähelepanek: „Kui 10 kilole mudale lisada 10 kilo kive, on tulemuseks 20 kilo muda”. (http://www.hydroseal.ee/doc/TyparSFhandbook.pdf) Geotekstiil muudab täitematerjalist aluse vettpidavaks ja tänu sellele on võimalik saavutada suurem tihedusaste ja järelikult ka suurem kandevõime. Vähendab külmakerkest tingitud teekahjustusi, säilitab täitematerjalist aluse dreenimisvõime, hoiab ära nõrga aluspinnase eemaldamise vajaduse, väldib peenosakeste siiret eelkõige dünaamilise koormuse korral. Paigaldatuna täidavad geosünteedid enamasti mitut eelnimetatud ülesannet korraga. Geotekstiilfiltri kõige tähtsamateks omadusteks on pooride suurus ja geotekstiili veeläbilaskvus.

Geosünteedid jagatakse:

*geotekstiilid

*geovõrgud

*geomembraanid

*geosünteetilised savivahekihid

*geokomposiidid

Geotekstiilkangad ehk filterkangad on kõige levinumad polüpropeenkiududest valmistatud vett ja õhku läbilaskvad geosünteetilised materjalid.  Nende kasutusvaldkond on väga lai – pinnase tugevdamine, pinnasekihtide eraldamine, varisemisohtlike piirkondade tugevdamine, külmakaitse,  umbrohu tõkestamine. Geotekstiilid jaotatakse kootuteks ja mittekootuteks.

Kootud geotekstiile toodetakse kangastelgedel kas peenikeseks lõigatud polümeerkile ribadest (lapikud) või siis mono- ja multikiudsetest niitidest (ümarad). Kootud tekstiilid on ühtlase struktuuriga ja võrreldes mittekootud geotekstiilidega õhemad. Kanga kudumistihedusest sõltuvad geotekstiili veejuhtimisvõime ning poorsus.

Mittekootud geotekstiilid on üldjuhul paksemad kui kootud geotekstiilid. Nende tootmisprotsess algab samuti kiudude moodustamisega sulatatud polümeeridest, edasi seotakse kiud tekstiiliks kuum- või nõeltöötlemise abil. Nõeltöötlemise abil tekib paks vilditaoline materjal, mis sisaldab väga palju poore (poorsus > 90%) ja nõelade moodustatud avausi, mistõttu tal on väga head veejuhtimisomadused. Lisaks kasutatakse mittekootud geotekstiilide tootmisel ka keemilist sidumismeetodit, kus kiude siduv liimaine (vaigud) segatakse kiudmati sisse.

Kootud geotekstiilidega täidetakse enamasti sarnaselt geovõrguga armeerimisfunktsiooni, aga ka eraldust ja filtratsiooni.

Mittekootud geotekstiilide kasutusvaldkonnad on järgmised:

* eraldusfunktsioon (kahte erinevat pinnast takistatakse omavahel segunemast)

* filtreerimisfunktsioon (pinnases liikuv vedelik läbib geotekstiili, kuid pinnas ise jääb paigale)

* dreenfunktsioon (vedelik liigub mööda geotekstiili tasapinda)

* kaitsefunktsioon (geotekstiili kasutatakse mingi toote või konstruktsiooni kaitsmiseks, punktkoormuse hajutamiseks).

Juuretõkkekangas

Tugev ja jäik, vett läbilaskev kiudkangas. Kasutatakse turbaaia rajamisel, taimede istutamisel ebatavalistesse kasvukohtadesse( kivide vahele, killustiku või liiva sisse, taimede istutamisel puude alla). Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumist juurte ümbert, puujuurte tungimist selle alla istutatud taimepuhmastesse ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee. Istutusauk puhastatakse juurtest, kividest ja üleliigsest pinnasest ning vooderdatakse seejärel juuretõkkega nii, et väike serv jääks üle maapinna. Seejärel taim istutatakse.

Varjutus- ja tuuletõkkekangas

Okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks ja igihaljaste taimede (puksuud, elupuud, rododendronid, kanada kuusk ‘Conica’, kiviktaimla igihaljad taimed jne) varakevadise päikesepõletuse kaitseks kasutatakse varjutuskangast. Istutusjärgsel varjutamisel juurdub taim paremini ja okaste kuivamise oht on väiksem. Varjutuskangas on ultraviolettkiirgusekindel ja 42-60% varjutusvõimega, kannatab ka tugevaid tormituuli. Kasutusaeg 8-10 aastat.

Katteloor

Katteloor on õhuke ja väga kerge (1m2 / 10-20 g) polüpropüleenkiududest kangas, mida kasutatakse kaitseks öökülmade ja kahjurite eest ning saagialguse kiirendamiseks. Kuna ta on väga kerge, kaitseb ta taimi neid muljumata, on õhku, valgust ja vett läbilaskev ning tõstab samas mulla ja õhu temperatuuri katteloori all. Toodetakse ka paksemaid ja raskemaid katteloore, kuid meie kliimas pole neid väga otstarbekas kasutada, kuna ta on raskem ning võib taimi muljuda, laseb halvemini valgust läbi ning on oht kuumakahjustuseks.

Katteloor laotatakse otse kasvava taimestiku peale ja ta ei vaja mingeid kandekonstruktsioone. Äärtest kinnitatakse raskuse abil (muld, kivid, raudlatid vms). Maasikatelt ja kurkidelt tuleb katteloor õitsemise ajaks eemaldada.

Mina olen kasutanud katteloori peale seemnete külvamist porgandi-, salati, kurgi- ja teistel köögiviljapeenardel, et kiirendada seemnete tärkamist ning hoida eemal kahjureid. Öökülmade eest olen kaitsnud maasikaid ja lilletaimi. Ühte katteloori olen saanud kasutada 2-3 aastat, kuna ta muutub tuule ja vihma käes rabedaks ja auguliseks ning vajab väljavahetamist.

Peenravaip

Peenravaip on koduaias ja haljastuses kasutatav vett ja õhku läbilaskev, tugev ja tallamiskindel polüpropüleenist pinnakattematerjal (kaal 100g / m2). Peenravaip on märgistatud ruudustikuga, mis hõlbustab taimede istutamisel võrdsete vahekauguste jätmist. Peenravaip takistab umbrohtude arengut (kuna pärsib fotosünteesi) ning vähendab seeläbi herbitsiidide ja teiste umbrohutõrjevahendite kasutamise vajadust, hoiab pinnase niiskena ja vähendab selle erosiooni. UV-kaitse teeb materjali vastupidavaks ja tema kasutusiga on kuni 10 aastat, multšikatte all pikem. Peenravaip on vastupidav jahukastesse ja bakterhaigustesse nakatumise suhtes.

Kasutatakse maasika- ja muudes istandustes, püsilillepeenras, umbrohu kasvu takistamiseks puude ja põõsaste all, teede rajamisel pinnase kihtide eraldamiseks, puukoolis taimepottide alla jne. Maasika ja köögiviljapeenardes kasutatakse sageli ilma täiendava multšikatteta. Tavaliselt peale saagi koristamist peenravaip tarbeaiast eemaldatakse. Haljastuses kaetakse peenravaip killustiku, puukoore- või mõne muu multšiga.

Istutusala rajamisel paigaldatakse peenravaip ettevalmistatud ja väetatud mullapinnale ning servad kinnitatakse. Planeeritavate taimede asukohtadesse lõigatakse terava noa abil ristikujulised istutus- või külviaugud ja taimed istutatakse või külvatakse. Kui peenravaipa dekoratiivmultšiga ei kaeta, peidetakse selle served mulla alla. Olemasolevale istutusalale paigaldatakse peenravaip siiludena. Siilude ühenduskohad pannakse ülekattega ja taime juurekaela ümbrus jäetakse peenravaibaga katmata.

Peenravaiba kasutamisel võib puudustena välja tuua, et peenravaiba all tekib mulla roiskumine, takistatud on väetiste viimine kasvupinnasesse, juureumbrohtude teket peenravaip ära ei hoia.

Maasikakile

Maasikakile hoiab mulla niiskust, kiirendab kevadel taimede arengut ja viljakandeperioodi algust. Kilemultšiga kaetud peenar on umbrohuvaba ja marjad on saagikoristuse ajal puhtad. Kile on UV-kindel, soovitatav paigaldada taimede istutamise ajal.

Külmakate

Külmakate on mõeldud külmakartlike põõsaste, dekoratiiv- ja okaspuude, roosipõõsaste, rododendronite, püsilillede, roni- ja maitsetaimede kaitsmiseks talvel külma ja kevadel päikesekahjustuse eest. Taimed kaetakse püsikülmade saabumisel, kate eemaldatakse kevadel peale mullapinna sulamist. Õrnu taimi on vaja enne katmist toestada. Kangas on õhku läbilaskev ja kaitseb taimi haiguste eest. Kevadel, pärast kattekanga taimedelt eemaldamist tuleb see kuivatada ja järgmise talveni hoiule panna. Külmakatte kaal 1m2 / 100g.

Talveloor

Talveloor täidab täpselt samu ülesandeid, mis külmakate, kuid on õhem – talveloori kaal 1m2 / 50g.

Tekstiilmultš

Tekstiilmultš on spetsiaalselt väljatöötatud mustakiuline niiskust läbilaskev ja hingav polüpropüleenmaterjal (50g / 1m2), mis on mõeldud kasutamiseks aianduses ja haljastuses. Vastupidav UV-kiirguse ja mullas leiduvate ühendite suhtes. Takistab umbrohu kasvu ja kiirendab noorte taimede juurdumist, kuna hoiab pinnase niiske ja sooja. Tekstiilmultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks, näiteks lillepeenras drenaaži ja substraadi vahel. Tekstiilmultšiga kaetud istutusalal säilib muld kohevamana kui peenravaiba või geotekstiiliga kaetud peenras.

Paigaldamiseks laotatakse kangas ettevalmistatud pinnasele ja lõigatakse noaga istutusaugud. Servad kinnitatakse kas mulla või spetsiaalsete kinnitusharkide abil. Tekstiilmultši kare pind takistab tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel. Haljastuses võib tekstiilmultši katta mõne dekoratiivse multšiga. Olenevalt kasutuskohast peab vastu 5-6 aastat.

MULTŠID

Multši all mõistetakse taimede kasvupinnasele või –substraadile peale laotatud kattematerjali kihti. Multšimine on tõhus umbrohu tõrjumise ja taimede loodusliku väetamise viis, aga ka maaharimise viis ja kompostimise aeglane moodus. (Kurissoo, 2012 Iluaianduse käsiraamat.) Multš aitab säilitada mulla niiskusesisaldust, ei lase mullapinnale tekkida õhuvahetust takistavat koorikut, vähendab või väldib umbrohu kasvu ja mulla temperatuuri suurt kõikumist, parandab mulla lõimist ja soodustab mullas asuvate kasulike organismide elutegevust. Kevadel sulab multšiga kaetud maa aeglasemalt, nihutades edasi õitsemisaega ning aidates seeläbi vältida kevadiste öökülmade kahjustusi. Oskuslikult multši valides on võimalik reguleerida mulla happesust või leelisust olenevalt multšiks kasutatud materjalist ning kasutada multši dekoratiivse aiakujunduselemendina. Mänguväljakutel võib multš asendada muru. Orgaaniline multš varustab taimi orgaanilise väetisega ja on seetõttu eriti kasulik pinnalähedase juurestikuga taimede kasvatamisel (rododendronid, magnooliad).

Parim aeg multšimiseks või vana multši vahetamiseks on kevadel kohe pärast lume sulamist, kuna maapind on siis veel niiske.

Maastikuehituses kasutatavad multšid saab jagada orgaanilisteks ja mineraalseteks, lisaks veel sünteetiline tekstiilmultš (kirjeldatud geotekstiilide all). Sünteetiliste multšide eelis on lihtne paigaldus ja vähene hooldustööde vajadus, samas puudub neil esteetiline väärtus.

Orgaanilised multšid

Orgaanilised multšid väetavad lagunedes mulda ning on sobivaks elukeskkonnaks vihmaussidele ja kasutoovatele mikroorganismidele. Orgaanilisel multšil on aga ka omad miinused - see võib ligi meelitada tüütuid kahjureid nagu mutte, hiiri ja jäneseid, kellele meeldib multši sees talvituda ja  lillesibulaid näksida. Märjemate ilmadega võib aga liigselt niiskust olla - see meelitab ligi tigusid ja nälkjaid, samuti võivad niiskes pinnases taimede juured mädanema hakata. Väga niiske elukoha või näriliste probleemi korral võiks seega kaaluda pigem anorgaanilise multši kasutamist. Kuna orgaanilised multšid lagunevad, tuleb neid iga aasta või paari tagant värskendada.

Puukoor – peamiselt kasutatakse kooremultši tootmiseks männikoort, kuna see on keemilistelt omadustelt kõige parem ning ei kõdune nii kiiresti kui teised koored. Hea kooremultš on valmistatud purustatud männikorbast, ei sisalda puiduosakesi ja on vähemalt aasta seisnud. Kooremultš ei tohi sisaldada mürkkemikaale, mulda, kive, juurumbrohuosakesi ega umbrohuseemneid. Saadaval on erineva fraktsiooniga multšid. Okaspuu koorepuru muudab mulla happelisemaks. Arvestada tuleb sellega, et koorepuru tolmab ja lendub kergesti ning kiire lagunemise tõttu tuleb teda tihti uuendada. Koorepuru kasutatakse istutusaladele, teeradade katmiseks parkmetsades, mänguväljakute kattematerjalina. Kiviktaimla taimedele kooremultš eriti ei sobi. Multšikihi paksus 5-7 cm.

Olen ka oma aias puukooremultši kasutanud – lillepeenardes ja vaarikate all. Olen nõus väitega, et multši kasutamine hõlbustab istutusalade hooldamist. Samuti pean peenema fraktsiooniga männikooremultši väga dekoratiivseks.

Puiduhake – annab aiakujunduse seisukohast palju võimalusi, sest saadaval on mitmetes erinevates toonides haket. Värviline multš on toodetud kooritud halli lepa hakkest, mis on toonitud looduslike värvidega. Värv lahti ei ligune, võib aga aastaga pleekuda. Toonimata hake mõjub looduslähedaselt ja seda kasutatakse analoogselt kooremultšiga. Ka hake sõelutakse erineva jämedusega fraktsioonidesse. Hakkemultši on võimalik ka ise valmistada, kui koduses majapidamises on olemas oksapurustaja. Keskkonnaohutuse ja taimekaitse seisukohast sobib lehtpuuhake võrreldes okaspuuhakkega paremini. Puiduhakkega sobib katta just suve- ja püsilillepeenraid aga ka teeradasid parkmetsades ja mänguväljakuid. Multšikihi paksus 7-8 cm. Koduse multši tegemine on suurepärane viis aias leiduv oksa- ja lehepraht keskkonnasõbralikul moel ära kasutada – jõudsin käesoleva uurimuse koostamisel isegi tõdemusele, et mõistlik oleks oma kodusesse majapidamisse oksapurustaja soetada.

Puulehed – sobilikud on igasuguste puude lehed, mõned lihtsalt lagunevad aeglasemalt (tamm, kastan). Puulehed on multšimiseks odav materjal ning igal sügisel on võimalik oma varusid täiendada. Kuna puhas lehekompost on happeline, kasutatakse selle neutraliseerimiseks puutuhka. Miinuseks on see, et haigused ja kahjurid talvituvad lehtede all suurepäraselt. Lehti ja lehemulda sobib kasutada peenardes taimede vahel ja külviridadel. Multšikihi paksus 5-7 cm.

Saepuru – saepurus on puukoorest vähem toitaineid ning kuna saepuru tõmbab lagunedes mullast lämmastikku, vajab istutusala lämmastiku juurdelisamist (eriti lehtpõõsaste ja püsikute alades, okaspuudele pole vajalik). Soovitatav saepurul enne kasutamist kaks aastat seista lasta, sest selle ajaga lagunevad saepurus sisalduvad taimede kasvu pidurdavad ühendid. Kuna saepuru on kerge siis tuulise ilmaga peenardele laialijaotamist teha ei tasu. Algne värvus on kollakas-oranž, mis aga aja jooksul pruunikaks muutub. Eelistada lehtpuu saepuru. Kuna paks kiht ei lase õhku läbi, on soovitav laotada ainult 2,5-5 cm paksune kiht. Sobib eelkõige vaarikatele. Meelitab aeda sipelgaid.

Turvas – kasutatakse happelist mulda vajavate taimede multšimiseks. Kasutatakse segus mullaga, parandab mulla struktuuri ja suurendab vee mahutavust.  Kui soovitakse parandada vaid mulla struktuuri ning mulda mitte happelisemaks muuta, on vaja ka mulda lubjata. Vajadusel lisada kompleksväetist. Turbakihi paksus 5 cm.

Sõnnik – kõige sobilikum on 2-3 aastat lagunenud hobusesõnnik, sobib ka veisesõnnik. Soovitatakse kasutada rohket pealtväetamist vajavatele taimedele – lehtpõõsastele ja püsililledele. Kasutatakse 5-7 cm paksuse kihina ja iga 3-4 aasta tagant tuleks kihti uuendada.

Muruniide – noor niide sisaldab taimedele vajalikke toitaineid. Muru niitmise käigus saab koguda muruniitja kogujasse niidust, mida multšina kasutada. Muruniite lisamine suve teisel poolel soodustab taimede kasvu ja takistab taimevõrsete õigeaegset puitumist. Hoiab mulla niiskust, muudab mulla happelisemaks. Kasutada 2,5-5 cm kihina.

Põhk, pilliroog, kõrkjad, hundinuiad – esinduspeenrale selline multš ei sobi, kuna ei näe dekoratiivne välja. Liigniiskel aastal kasutades võib tekkida hallitus ning taimed võivad mädaneda. Põhk on pärast teravilja kasutamist väga kättesaadav ja odav materjal, sobilik purustatud kujul. Põhumultši eluiga ei ole väga pikk, seda soovitatakse kasutada maasikapeenardes. Mere või järve äärest korjatud pilliroog, hundinuiad ja kõrkjad tuleks samuti enne kasutamist oksapurustajaga purustada. Lihtsam on pilliroogu koguda talvel jää pealt niites. Kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku. Optimaalseks multšikihi paksuseks on 4-5 cm.

Adru – toitaineterikast adru kasutasid mereäärsetel aladel elavad inimesed oma mulla väetamiseks juba vanadel aegadel. Kasutada 5 cm paksuse kihina.

Ajalehed, papp – pabermultš laguneb täielikult vee ja päikese mõjul ühe suve jooksul. Pabermultši kasutatakse peenarde vahedes, vähendab umbrohtumist. Võib kasutada ka vahekihina (5-7 lehte) puukooremultši all.

Männikäbid – võimalik koguda männimetsa alt täiesti tasuta. Dekoratiivsed, kuid suurte pindade katmiseks neid ilmselt koguda ei jaksa. Olen kasutanud konteinerhaljastuses.

Männiokkad – võimalik samuti ise koguda männimetsa alt. Sobib katta vaid peenraid, kus kasvavad happelist keskkonda vajavad taimed, kuna tõstab mulla happesust. Multšikihi paksus 3-5 cm.

Mineraalsed multšid

Mineraalsed multšid sobivad hästi dekoratiivsuse eesmärgil, ka suuremate pindade kujundamiseks, vähendab samuti umbrohtumist ja on hea drenaažiks. Mineraalse multši peamine kasu seisneb selles, et see ei lagune ja seega pole peenrakatet vaja nii sageli välja vahetada. Selle alla tuleks laotada peenravaip, et vältida erinevate pinnasekihtide segunemist. Mittelaguneva multši vahelt tuleks lehed ja muu praht iga-aastaselt ära puhastada kas harjaga pühkides, puhuriga puhudes või imuriga imedes. Kasutatakse jalgradadel, puude-põõsaste ja rohttaimede alla, kiviktaimlas, barokkstiilis aedades ornamentide moodustamiseks. Kasutatakse igal ajal, kuid istutusalal mitte enne kevadist mulla soojenemist. Kuna kivid päikese käes kuumenevad, siis ei ole soovitav panna neid tüve lähedale.

Graniitkillustik – dekoratiivne, praktiliselt hooldusvaba materjal. Saadaval mitmetes erinevates värvitoonides – kirju on reeglina pärit Eesti karjääridest; punakas, sinakas ja mustjas on pärit Soomest ja on kallim. Läbimõõduga 0,5-32 mm, multšikihi paksus sõltub kasutuskohast. Killustiku ja kruusa kulunorm peenras 20-25 kg/m2; kõnniteel 50-60 kg/m2; autoteel 75-100 kg/m2. Oma aias olen kasutanud graniitkillustikku okaspuude ja rooside istutusalal.

Paekivikillustik – värvuselt hallikas-valge, sobib rohkem kiviktaimlasse ning ka jalgradade katmiseks. Taimedele, kes ei talu lupja, see materjal ei sobi (hapulembesed). Saadaval erineva fraktsiooniga – peenest kiviklibust kuni suurte kivitükkideni välja.

Dekoratiivkivid ja –killustikud – väga erinevate värvuste ja suurustega. Dekoratiivne, mänguline ja moodne, paraku üsna kõrge hinnaklassiga. Kasutatakse istutusalade katmiseks ja konteinerhaljastuses.

Kergkruus ehk keramsiit – üks odavamaid mineraalseid materjale multšimiseks. Kallakuga alale ei sobi, kuna see materjal on ülikerge ning vihm viib selle oma kohalt minema. Ei ole eriti dekoratiivne materjal, seetõttu igal pool kasutada ei soovitaks. Minu silma on riivanud kergkruusaga kaetud hauaplatsid kalmistutel. Kasutada 3-5 cm paksuse kihina.

Kruus – kasutatakse väiksematel autoteedel ja sissesõitudel.

Liiv – hinnalt üks odavamaid. Värvuselt kollakas või valge, kõigile taimedele  sobilik. Tuulega lendub. Kasutatakse tihti kalmistutel hauaplatside katmiseks, pannakse 5-7 cm kihina.

Teokarbid – saab ise mere äärest korjata, kuid see on üsna aeganõudev ettevõtmine, seetõttu saab sellega katta vaid väikseid alasid. Tulemus on väga kaunis. Suuremate koguste hankimisel võidakse korjajat süüdistada riigi vara riisumises (sama kehtib ka kivide kohta). Kasutada 2-3 cm kihina.

VÄETISED

Väetised on vajalikud, et parandada mulla omadusi ja anda taimedele kasvuks vajalikke toitaineid. Nende kasutamise tulemusel suureneb põllumajanduslik saak. Väetised jagatakse orgaanilisteks ja mineraalseteks - ühe või teise eelistamine oleneb juba konkreetsetest vajadustest. Mineraalväetised sisaldavad suuremas koguses taimede kasvu edendavaid toitaineid (lämmastik, fosfor, kaalium) kui orgaanilised väetised ning need on kiiremini omastatavad. Orgaanilised väetised aga aktiviseerivad mikrobioloogilisi protsesse mullas ja loovad soodsad tingimused taimede toitumiseks. Mikroorganismide elutegevuse tagajärjel muutub mullas osa taimedele raskesti lahustuvatest ühenditest taimedele omastatavateks ühenditeks. Kuna orgaanilised väetised parandavad mulla võimet hoida vett ja toitaineid, samuti toidavad mullas elutsevaid olulisi mikroobe, kelle elutegevuse tagajärjel paraneb mulla struktuur ning lisandub toitaineid, võib öelda, et tegu on mullaparandajatega. Reaktsiooni järgi võib väetisi jagada hapudeks ja leeliselisteks. Saadaval on graanul-, pulk-, vedel-, pulbrilised, kristalsed väetised, osad väetised on lühikese, teised pikaajalise mõjuga. On olemas kompleksväetised, aga ka ühte komponenti sisaldavad väetised, osad väetised on mõeldud kevadel, teised sügisel kasutamiseks (taimedele sobiv koostis kevadeti ja sügiseti on erinev, sügisel lämmastikurikas väetist ei anta). Kaubanduses on saadaval paljudele erinevatele kultuuridele mõeldud spetsiaalsed väetised.

Orgaanilised väetised

Orgaanilised väetised koosnevad ainult taimset või loomset päritolu naturaalsetest koostisainetest – erinevate organismide jäänustest või nende elutegevuse tagajärjel tekkinud ainetest. Tähtsamad orgaanilised väetised on sõnnik, virts, kompost, väetusturvas, adru, reovee setted jne. Orgaaniline väetis parandab mulla omadusi ning lagunedes ja mineraliseerudes rikastab mulda huumusega. Huumuseks muutub mulda viidud ainest umbes neljandik, osa ainest mineraliseerub. Mullas leiduvad mikroorganismid asuvad väetises leiduvat taimset materjali lagundama ning muudavad selles sisalduvad toitained taimedele kergesti kättesaadavaks, selle tegevuse tagajärjel paraneb ka mulla struktuur. Niisiis paranevad mulla füüsikalised ja füüsikalis-keemilised omadused ning vee- ja õhurežiim. Liiv- ja saviliivmullad muutuvad sidusamateks ja vettpidavamateks, rasked savi- ja liivsavimullad kobedamateks ja kergemini haritavateks. Mulla neelamismahutavus suureneb ning see takistab taimetoitainete leostumist. Suurema huumusesisaldusega muld neelab oma tumedama värvuse tõttu rohkem päikeseenergiat ning selle tõttu soojeneb kiiremini, samuti orgaanilise aine lagunemisel tekkiva energia mõjul. Orgaaniliste väetistega on väiksem oht taimi üle väetada, sest toitained vabanevad aegamööda ja seetõttu pole vaja väetada nii sageli kui mineraalväetisega. Miinustena võib välja tuua halva lõhna ning selle, et kuna paljud orgaanilised väetised vabastavad toitaineid üsna aeglaselt, võivad kiirekasvulised ja rohkelt õitsvad lilled ja muud taimed enne orgaanilise materjali lõplikku lagunemist toitainete puuduse käes kannatada. Kuna orgaanilised väetised sisaldavad kolme põhilist toitainet (lämmastikku, fosforit ja kaaliumi) üsna vähesel määral, tuleb väetist kasutada suures koguses, et taimed kõik vajalikud ained kätte saaksid. Olemas on ka kiiretoimelisi orgaanilisi väetisi, kus olulised toitained on taimede jaoks koheselt omastatavad – nahkhiire guaano, kalajahu ning vermikompost (vihmaussi sõnnik). Lisaks saame komposti või sõnnikut kasutades kaasa hulgaliselt umbrohuseemneid.

Eesti kaubandusvõrgus on orgaanilistest väetistest saadaval erinevad “Biolani”, “Matogardi”, “Monterra”, “Baltic Agro”, “Bio-Grow”, “Neko” jt tooted. Sõnnikut saame osta ka põllumajandusega tegelevalt ettevõttelt või talunikult, kompostmulda jäätmekäitlusega tegelevalt ettevõttelt.

Mineraalväetised

Mineraalväetisteks nimetatakse mineraalses vormis olevaid ühendeid, mis sisaldavad ühte või mitut taimetoiteelementi ja mida kasutatakse saagi suurendamiseks või selle kvaliteedi parandamiseks. Mineraalväetiste hulka loetakse ka mõned tööstuslikult toodetavad orgaanilised väetised nagu näiteks karbamiid. Mineraalväetised koosnevad vähemalt osaliselt sünteetilistest ainetest, tavaliselt kasutatakse nii orgaanilist kui sünteetilist päritolu tooraineid. Vastavalt toiteelemendi sisaldusele võib lihtväetisi jaotada lämmastik-, fosfor-, kaalium-, boor-, vask- ja teisteks väetisteks. Keemiliste väetiste kasutamine ei aita mulda parandada, pikaaegne sünteetiliste lisandite kasutamine kaotab ära mullas elutsevad kasulikud mikroobid. Kui vihmavesi või kastmisvesi jõuab taimede juurtest allapoole, võib see kaasa tuua leostumise ehk mineraalainete väljauhtumise, eriti vastuvõtlik leostumisele on lämmastik. Liigne mineraalväetiste kasutamine võib viia pinnase sooldumiseni ning see mõjub taimedele kahjulikult. Sünteetilisi mineraalväetisi toodetakse fossiilkütusest.

Vees lahustuvates väetistes on toitained taimedele hästi omastavate ühenditena. Vees lahustuvaid tahkeid ja vedelväetisi kasutatakse peamiselt kastmisväetisena kasvuhoones, puukoolis või põllul. Mõned tooted sobivad kasutada ka lehtede kaudu väetamiseks koos taimekaitsevahendiga või laotamiseks mullapinnale enne vihma või kastmist. Kastmisväetamine on efektiivseim väetamisviis, kus toitained antakse vees lahustunud kujul otse taimejuure piirkonda. Lehtede kaudu lisaväetamine on täiendav abinõu toitainete puudusnähtude kiireks kuid lühiajaliseks kõrvaldamiseks taimes, kuid lehtede kaudu väetamisega ei mõjutata mulla toitainete seisundit. Lehtede kaudu väetamist viiakse läbi 7-10 päevastevahedega 2-3 korda.

Enimkasutatud mineraalväetised on lämmastikväetised, neid antakse taimedele suve esimesel poolel, kuna need stimuleerivad noorte võrsete kasvu.

Fosforväetised vähendavad ohtlike raskemetallide liikuvust mullas ning on elavhõbedarikkamad väetised. Nende liigse kasutamisega viiakse mulda ebasoovitavaid elemente fluor ja väävel. Fosforväetised soodustavad noorte taimede varast arengut ja muudavad nende juurestiku tugevamaks. Fosfor on mullas väheliikuv, üleväetamisel kanduvad fosfaadid pinnaveega veekogudesse ja põhjavette, põhjustades vee saastumist ning veekogude kinnikasvamist ning soodustades mürgiste sinivetikate vohamist.

Kaaliumväetis suurendab taimede talvekindlust, saaki ning süsivesikute ja valgusisaldust (kasutatakse sügisväetises). Samas on sügisväetise kasutamine põhjendatud vaid juhul, kui on tõendatud fosfori ja kaaliumi puudus, vastasel juhul jäävad fosfor- ja kaaliumväetised kasutamatuna kasvupinnasesse. Üldjuhul saavad taimed neile vajaliku koguse fosforit ja kaaliumit kätte kompleksväetistega ning seega ei ole enamikul juhtudel sügisväetiste kasutamine vajalik.

Kaubanduses on saadaval paljude erinevate tootjate (“Baltic Agro”, “Substral”, “Compo”, “Biopon”, “Vilmorin” jne) väga lai tootevalik.

Mina oma aias eelistan köögivilja kasvatamisel kasutada orgaanilisi väetisi, kuna need on loodussõbralikumad. Samas oma kogemuse põhjal arvan, et kenade lillekastide, amplite ja rikkalikult õitsvate lillepeenarde saamiseks on vaja lisaks orgaanilisele väetisele kasutada ka mineraalväetisi ja kasutan minagi. Samuti olen andnud spetsiaalset mineraalväetist okaspuudele ja ilupõõsastele ning murule.

Kasutatud allikad:  

www.mnt.ee

http://www.viacon.ee/geotekstiilid

http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10434471/lisad/10434480

http://balticagro.ee/

http://www.ak.rapina.ee/sirjetoo/Multšide%20omadused2.ppt

http://www.kiirwarren.ee/teenused/geosunteedid/

http://www.parnupostimees.ee/1257978/mults-paastab-aedniku-rohimiskohustusest

http://www.pollumajandus.ee/?PublicationId=c6a9d47a-15de-44f0-82e7-6deec6dd8203

http://juhendaja.ee/peenra-multsimine-0272samm0/

http://www.bauhof.ee/media/pdf/bauhof_mults-kaunistab-istutusalasid.pdf

http://et.wikipedia.org/wiki/Väetis

http://www.bauhof.ee/aed/vaetised-ja-taimekaitse-lisatud.html

http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/vaetised

http://www.biolan.fi/estonia/default3.asp?active_page_id=118