Väärt maitsetaim - karulauk

Karulauk (Allium ursinum) on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonna (Liliaceae) laugu perekonnast (Allium). Karulauk on maitse- ja ravimtaim, teda nimetatakse ka metsikuks küüslauguks. Kasvab peaaegu terves Euroopas, kasvukohana eelistab varjulist, niisket lehtmetsa. Meil on põhilised kasvukohad Põhja- ja Lääne-Eesti niisked salumetsad (ka saartel). Eestis kuulub ta III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka, mis tähendab, et tema arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja tema arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võib ta sattuda ohustatud liikide hulka. Karulauku on keelatud hävitada ja loodusest korjata ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Oma pere tarbeks võib loodusest siiski kimbukese karulaugulehti ilma seadusega pahuksisse minemata korjata, kuid parem oleks see siiski tegemata jätta. Poes müüakse karulaugu seemneid, millest saab sobivas kasvukohas ise karulaugutaimi kasvatada.

Karulauk on söödavatest taimedest üks esimesi kevadekuulutajaid. Kasvab 20-50 cm kõrguseks, lehed on õhukesed, kuni 20 cm pikkused, selgelt eristatava rootsuga. Õievarred on lehetud. Õisik on valgete tähekujuliste õitega sarikas, õitseb mais-juunis. Taime osad sisaldavad erinevates kontsentratsioonides küüslaugulõhnalisi eeterlike õlide komponente (allitsiin, alliin jt). Söödavad on nii lehed, varred, sibulad kui ka õied. Normaalse anatoomia ja füsioloogiaga inimesel karulaugu tarvitamine söögiks mürgistusseisundeid esile ei kutsu, küll aga võib taimeosade söömine toksiline olla osadele loomadele. Karulaugu lehtede korjamisel ja söögiks ettevalmistamisel tuleb neid hoolikalt pesta, et mitte nakatuda mitmete inimesele ohtlike haigustekitajatega. Õige aeg karulaugu lehtede korjamiseks on aprilli- ja maikuus, mil taim veel ei õitse. Korjamisel tasub olla ettevaatlik, kuna karulaugu lehed sarnanevad piibelehe (Convallaria majalis) lehtedega, mis on aga mürgised. Karulaugu saab kindlaks teha tugeva küüslaugulõhna järgi. Karulaugulehtede väärtus seisneb suures koguses C-vitamiinis – karulaugus on C-vitamiini 10-15 korda rohkem kui sidrunis või apelsinis. 100 grammi karulauku annab 35 kcal energiat. Vitamiinirikkad küüslaugumaitselised karulaugulehed sobivad ideaalselt salatisse, pestosse, maitsevõisse, suppide, pasta-, riisi-, liha- ja kartulitoitude maitsestamiseks, pirukatäidistesse. Karulaugulehtedel on mitmeid raviomadusi, samuti saab karulauku süües ennetada haigusi. Karulaugulehti on kasutatud rahvameditsiinis skorbuudi (C-vitamiini vaegus), ateroskleroosi, reuma, kilpnäärme- ja igemehaiguste, kõrge vererõhu ja kõhuhädade raviks, söögiisu tõstmiseks, samuti palaviku alandamiseks, rögalahtistava vahendina ja külmetushaiguste peletamiseks. Karulauk on organismi puhastava toimega ning aitab rohke tarbimise korral organismil vabaneda nii pärmseentest kui ussnugilistest. Ei sobi inimestele, kellel on maohaavandid. Kuna karulaugu tervislikkus seisneb suures koguses C-vitamiinis ja eeterlikes õlides, tasub karulauku tarvitada eelkõige toorelt ning kuumadele toitudele lisada vahetult enne valmimist. Pikemal kuumutamisel hävib olulisel määral C-vitamiini, maitset ja aroomi. Karulaugulehti saab ka kuivatada, kuid ka kuivatades maitseküllus kaob.

Külvamine ja kasvatamine:

Karulaugu seeme on vaja enne külvi stratifitseerida. Selleks peab seemneid 3-4 tundi vees leotama, siis niiske riide sisse ja suletud purki panema ning seejärel suletud purgiga umbes 2 kuud külmkapis +4 kraadise temperatuuri juures hoidma. Seemned külvatakse enne talve ja tõusmed ilmuvad aprillis. Vegetatsiooniperiood on karulaugul lühike, lehed kasvavad kohe pärast lume sulamist 24-29 päeva jooksul täis. Õisikuvars moodustub mais-juunis. Vegetatsiooniperiood lõpeb augusti algul, teistkordset kasvu ei ole. Karulauk paljuneb üldjuhul vegetatiivselt, puuduseks on seejuures asjaolu, et paljunemiskoefitsent on väike – igal aastal kasvab ühest sibulast ainult kaks. Seemnetest ilmuvad tõusmed alles teisel aastal peale külvi - aprillis moodustub kaks lehte, juunis kasv katkeb ning sügiseks moodustub uinuv pung, millest kolmandal aastal arenevad lehed ja neljandal aastal taim õitseb. Karulauk kasvab hästi varjus ning eelistab niisket liivsavi- või saviliivmulda.  

Kasutatud allikad:

http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-7823/Karulauk-tõhus-varakevadine-vitamiiniallikas-

http://et.wikipedia.org/wiki/Karulauk

http://tarbija24.postimees.ee/1238846/karulaugu-seemnete-kulvamiseks-on-vaja-kulmkappi

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/karulauk-tervistav-kevadekuulutaja?id=66158224

Pilt pärineb järgmiselt veebilehelt:

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Õitsev_karulauk_Puhtulaiul.jpg