Sõltuvalt taimede
kasvuaja pikkusest külvatakse seemned ettekülviks kasvuhoonesse (kodustes
tingimustes ka aknalauale) või otse kasvukohale.
Ettekasvatamisel külvatakse
seemned sõltuvalt suurusest kas turbatabletti või kasvusubstraadiga täidetud
külvikasti, -karpi, -kassetti, või väiksesse potti. Külvid kastetakse
eelsoojendatud veega ning asetatakse siis sooja ruumi. Külvikastis niiskuse
hoidmiseks ja seemnete idanemise soodustamiseks võib need pealt läbipaistva
kile või klaasiga katta, kindlasti tuleb katta läbikuivamise vältimiseks need
külvid, mille seemneid ei kaetud. Külvidel läbi kuivada lasta ei tohi.
Tihedalt
külvatud taimed tuleb idulehtede faasis pikeerida. Kui taimede lehed juba
üksteisega kokku puutuvad (keskmiselt 3-4 nädalat pärast pikeerimist), on vaja
nad istutada ühekaupa pottidesse ehk potistada. Üks olulisemaid töid taimede
ettekasvatamisel on kastmine – kasvusubstraat läbi kuivada ei tohi!
Päikesepaisteliste ilmade korral võib olla tarvis taimi varjutuskangaga varjutada.
Otse kasvukohale saab
seemneid külvata peale suuremate öökülmade möödumist ja kui mulla temperatuur
on ligikaudu +10*C. Pinnas kobestatakse, rohitakse, tasandatakse. Seemned
külvatakse, küll aga ei järgne pikeerimist, vaid vajadusel taimi peale tärkamist
hoopis harvendatakse. Külvid võib öökülmade kaitseks ja kiiremaks idanemiseks
kattelooriga katta.
Seemnetega saame
paljundada üsna kerge vaevaga suure hulga taimi. Pistokste saamiseks on sageli
taimi keerukas ületalve hoida, ka ei ole võimalik ühelt taimelt väga suurt
hulka pistoksi võtta. Samas on mõnda liiki taimi pistokstest tunduvalt lihtsam
suureks kasvatada (pelargoonid, fuksiad).
Kasutatud allikad:
“Iluaianduse
käsiraamat”, Mati Laane, Sulev Savisaar, Taavi Tuulik, Mari Laane jt, kirjastus
Varrak 2012
Pildid:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar