Kolme enamlevinud
sugukonna peamised morfoloogilised tunnused.
KORVÕIELISED
Asteraceae või Compositae
|
ROOSÕIELISED
Rosaceae
|
LIBLIKÕIELISED
Fabaceae
|
|
Üldist
|
Õistaimede suurim sugukond. Enamus korvõielisi on roht-taimed,
kuid esineb ka põõsaid, puid ja ronitaimi.
|
Roosõieliste sugu-konda kuulub nii puid, põõsaid kui
rohttaimi sh parasvöötme väärtuslikke viljapuid ja marjataimi.
|
Õistaimede sugukon-dade hulgas korvõie-liste ja käpaliste
järel liikide arvult kolman-dal kohal. Enamasti ühe- või mitmeaas-tased
rohttaimed.
|
Õied
|
Korvõisik: suur hulk õisi moodus-tavad ühe suure
õiesarnase ebaõie. Õiepõhi on laiene-nud ja korvikuju-liseks muutunud. Enamuses
putuk-tolmlejad, esineb ka tuultolmlemist ja apomiksiat.
|
Õied üksikult või õisikutena, korra-pärased, harilikult
viietised, aktinomorf-sed, enamasti kahe-sugulised. Üldjuhul esinevad nii kroon- kui tupplehed,
sageli ka välistupp. Enamu-ses putuktolmlejad.
|
Õied enamasti viietised, paiknevad sarikais, kobarais või
nuttides. Õiekroon on liblikjas, koosneb ülemisest (puri), kahest külgmisest (tiivad)
ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest (laevuke).
|
Lehed
|
Lehed paiknevad vaheldumisi, harvem vastakuti, männases
või juurmise kodarikuna. Abilehti ei ole.
|
Liit- ja lihtlehed. Enamasti vahelduvad lehed, abilehed
üldjuhul olemas ja need võivad olla liitunud nii lehe-rootsuga kui ka mitte.
|
Harilikult liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel
liikidel lihtlehed.
|
Vili
|
Väikesed seemni-sed, sageli karva-tutiga varustatud.
|
Tõrsik, koguvili, kogukukkurvili, õunvili, luuvili.
|
Kaun.
|
Juurestik
|
Tugev juurestik.
|
Osade liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne
mükoriisa (juurestikul elavad mügarbakterid seovad õhulämmastikku),
rikastades seega mulda lämmastikuühenditega.
|
|
Näited
|
Paiseleht, kummel, karikakar, raud-rohi, võilill, takjas, ohakas, salat.
|
Maasikas, õunapuu, ploomipuu, murakas, pihlakas, enelas,
kibuvits.
|
Paljud toidutaimed: hernes, uba, lääts; söödataimed:
ristik, lutsern; õlitaimed: sojauba, maapähkel.
|
Allikad:
www.entsyklopeedia.ee
www.et.wikipedia.org
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar